Kalastusridva ABC: materjalid, tähised ja piirid

Enamik tänapäeval müüdavaid ritvu on tehtud süsinikkiust, klaaskiust või nende segust. Materjal määrab, kui kerge, tundlik ja vastupidav ritv on, ning käepideme kohale trükitud numbrid näitavad, milliste lantide, nööri ja kalade jaoks see on ehitatud. See juhend selgitab mõlemat ja vastab seejärel levinud küsimustele päris ritvade kohta.

Ridvamaterjalid

Süsinikkiud

Süsinikkiud on tänapäevaste ritvade põhimaterjal. Tootjad liigitavad seda mooduli järgi, mis näitab jäikust. Ridvale on see trükitud kujul IM6, IM7 jne või tonnides (24T, 30T, 40T). Kõrgema mooduliga kiud on jäigem, nii et sama võimsuse saavutamiseks kulub seda vähem ja ritv tuleb kergem ning tundlikum. IM-tähised ei ole ühtne standard: ühe tootja IM7 võib olla teise tootja IM6-st nii jäigem kui ka pehmem, seega võrdle ritvu ühe kaubamärgi piires. Paljudes headest ritvadest on segatud eri tonnaažiga kiude, näiteks alumine osa on 24T ja tipp 30T või 40T kiust.

Kergus ja jäikus lasevad süsinikridval kanda landi väikesed võnked käeni, nii et tunned õrnu võtte ja põhjakontakti. Ritv sirgub pärast viset kiiresti, mis aitab täpsusele ja viske pikkusele kaasa.

Selle hinnaks on löögikindlus. Kõrge mooduliga toorikutel on õhukesed seinad ning löök vastu kivi, paadiserva või autoust võib jätta peidetud mõra, mis annab järele alles hiljem kala väsitades. Enamik süsinikritvu, mis "murdusid kala all", said tegelikult viga juba varem.

Süsinikritv sobib hästi landipüügiks ja igale püügiviisile, kus on vaja tunda õrnu võtte. Kuna see on kerge, ei väsita see kätt ka pika püügipäeva jooksul.

Klaaskiud

Klaaskiud on vanem ja raskem materjal, kuid mõne töö jaoks endiselt õige valik. See salvestab enne purunemist rohkem energiat, nii et paindub sügavalt, selle asemel et murduda, ning peab vastu löökidele ja hooletule käsitlemisele, millest süsinik mõraneks. Klaaskiud on ka odav.

Klaaskiudritv on käes raskem ja kannab vähem edasi: õrn toksamine ei pruugi käepidemeni jõuda. Enamikul klaaskiudritvadest on keskmine või aeglane aktsioon.

Aeglane ja sügav paindumine on eelis trollimisel ning voblerite ja teiste kolmikkonksudega landidega püügil, sest ritv summutab kala pearaputused ja konksud ei tule kergesti lahti. Klaaskiud on hea esimene ritv lastele ja algajatele ning sobib paadipüügiks raskete tinadega, elussöödaga püügiks ja talipüügiks.

Komposiit (süsinik ja klaas)

Komposiitridvas on kasutatud mõlemat materjali, kas segatuna kogu tooriku ulatuses või nii, et tagumine osa on süsinikust ja tipp klaaskiust. Eesmärk on ühendada süsiniku kergus ja tundlikkus klaaskiu vastupidavusega. Tulemus jääb igas mõttes nende kahe vahele: vastupidavam kui puhas süsinik, kergem ja tundlikum kui puhas klaaskiud ning tavaliselt mõistliku hinnaga.

Komposiitridvad on head universaalridvad kalastajale, kes tahab ühte ritva mitme püügiviisi jaoks.

Ridva tähiste lugemine

Tüüpilisel spinninguridval võib olla selline rida:

2.40 m   c.w. 10–30 g   Line 8–15 lb   M   Fast

See on pikkus, heitekaal, nööri klass, võimsus ja aktsioon. Kõik ridvad ei näita kõiki neid andmeid; paljudel Euroopa spinninguritvadel on kirjas ainult pikkus ja heitekaal.

c.w. (heitekaal)

c.w. tähendab inglise keeles casting weight ehk heitekaal, mida nimetatakse ka landi kaaluks või lihtsalt testiks. See on landi või tina kaaluvahemik, mille heitmiseks ritv on ehitatud, tavaliselt grammides. Jigi puhul arvesta pea ja kummilandi kaal kokku: 12g jigipea ja 8g kummikala teevad kokku 20g.

Vahemikust kergem lant ei painuta (laadi) ritva viskel piisavalt, nii et vise jääb lühikeseks ja lanti on halvasti tunda. Vahemikust raskem lant koormab toorikut üle. Õrn vise veidi üle piiri on tavaliselt ohutu, kuid täisjõuga vise palju raskema landiga on üks levinumaid viise ritva murda. Enamik ritvu töötab kõige paremini oma vahemiku keskel.

Heitekaal ei ütle midagi selle kohta, kui suure kalaga ritv hakkama saab.

lb (naelad)

Ka Euroopas müüdavatel ritvadel on nööri klass ja testkõver peaaegu alati märgitud naelades (lb). Üks nael on 0,454 kg, nii et kilogrammide saamiseks jaga arv 2,2-ga. Naelades number ridval tähendab üht kahest asjast ja seda, kumba, näitab kirjaviis.

Vahemik on nööri klass, näiteks 3,6–6,8 kg või 13,6–22,7 kg, mis on ridvale trükitud kujul 8–15 lb või 30–50 lb. See näitab, millise katkemistugevusega nööri jaoks ritv on tasakaalustatud. Euroopas müüdavatel nöörirullidel on kirjas läbimõõt millimeetrites ja katkemistugevus kilogrammides, sageli ka naelades, seega võrdle rullil olevat kilogrammi näitu ridva klassiga. Paadi- ja merepüügiritvadel kasutatakse sama põhimõtet ühe "klassina": näiteks 9 kg (20 lb) või 13,6 kg (30 lb) klassi ritv. Kui nöör on lubatud vahemikus ja sidur õigesti seatud, libiseb nöör sidurist või katkeb enne, kui ritv puruneb. Kui paned ridvale palju tugevama nööri ja keerad siduri kinni, muutub ritv kõige nõrgemaks lüliks.

Üksik väike komakohaga number on testkõver, näiteks 1,25 kg või 1,6 kg, mis on ridvale trükitud kujul 2,75 lb või 3,5 lb. Seda näeb peamiselt karpkala- ja teistel söödapüügiritvadel. See on raskus, mis painutab ridva tipu 90 kraadi alla tagumise osa suhtes, kui ridva tagumist osa hoitakse horisontaalselt. Suurem testkõver tähendab jäigemat ja võimsamat ritva, millega saab heita raskemaid tinasid. Vana rusikareegel korrutab testkõvera viiega, et leida sobiv nöör: 1,4 kg (3 lb) testkõveraga ritv sobib umbes 6,8 kg (15 lb) nööriga.

Võimsus ja aktsioon

Võimsus näitab, kui palju jõudu kulub ridva painutamiseks. Tavaliselt märgitakse seda tähtedega UL (ultralight), L, ML, M, MH, H ja XH. Suurem võimsus tähendab raskemaid lante, tugevamat nööri ja suuremaid kalu.

Aktsioon ehk toime näitab, kust kohast ritv paindub. Kiire (fast) või väga kiire (extra fast) aktsiooniga ritv paindub peamiselt ülemises kolmandikus, mis annab kiire haakimise ja hea tunnetuse. Keskmise aktsiooniga ritv paindub keskosani ja aeglane ritv kuni käepidemeni välja, mis summutab kala sööste ja hoiab konksud kala suus.

Aktsioon sõltub tooriku ehitusest, mitte ainult materjalist. Süsinikust on lihtne ehitada kiireid ritvu, kuid leidub ka aeglasi süsinikritvu ja üsna kiireid klaaskiudritvu.

Küsimused ja vastused

Mu ritv on 2,4 m pikk ja märgisega 10–30 g. Kui palju raskust tohin sellega tõsta ja kui suurt kala püüda?

Märgis 10–30 g on heitekaal: ritv heidab kõige paremini 10–30 g lante. See ei ütle midagi tõstejõu ega kala suuruse kohta.

Selliste näitajatega 2,4 m ritv on klassikaline keskmise võimsusega spinninguritv haugi, koha ja suurema ahvena püügiks järvedel, jõgedel ja mererannas. Sellega saab heita enamikku tavalisi haugi- ja kohalante: plekklante, pöörlevaid lante, voblereid ja jigipeaga kummilante.

Tõstmine on iga ridva nõrk koht. Kui tõstad kala veest välja, liigub paine õhukesse tippu ja rabelev kala tõmbab hetkeks mitu korda rohkem, kui ta kaalub. Nii murdubki enamik ritvu. Tõsta selle ridvaga välja ainult väikseid kalu, umbes kuni pool kilo. Süsinikust spinninguritval on õhukesed seinad ja see annab kiiresti järele, kui kogu koormus jääb tipule. Kui tõstad sellega 2 kg haugi kõrgele sillale või paati, võib ritv murduda ja kaheosalisest ridvast saab kolmeosaline.

Kala väsitamine vees on hoopis teine asi. Vesi kannab kala raskust ja sidur annab igal sööstul nööri järele, nii et ei nöör ega ritv saa kogu koormust. Õigesti seatud siduri ja vee suhtes 45–60 kraadi all hoitud ridvaga saab sellega välja võtta 5–10 kg haugi või suuremagi. Kasuta kahva või võta väiksemad kalad madalas vees välja käega.

Mu ritv on 1,9 m pikk ja märgisega 30–50 lb. Kui palju raskust tohin sellega tõsta ja kui suurt kala püüda?

Märgis 30–50 lb on nööri klass. See tähendab, et kasutada tuleks nööri katkemistugevusega 13,6–22,7 kg (30–50 lb). See ei tähenda, et ritv suudaks tõsta 13,6–22,7 kg.

Selliste näitajatega lühike ritv on paadiritv, mis on ehitatud merepüügiks, näiteks tursa, süsika ja hiidlesta püügiks Norras.

Kehtib sama tõstmise reegel. Rusikareeglina tõsta kala ridvaga paati ainult siis, kui see kaalub kilo või kaks, ja ka siis hoia ritva madalal, mitte püsti. Suuremad kalad võta välja kahva, tõstekonksu või käega.

Vees saab 13,6–22,7 kg (30–50 lb) nööri ja õigesti seatud siduriga selle klassi ridvaga välja võtta 20 kg ja suuremaid kalu.

Miks ridvad murduvad?

Enamik ritvu murdub käsitlemise, mitte kala tõttu. Kõige levinum põhjus on ridva liiga kõrgele tõstmine (inglise keeles high-sticking): ritva hoitakse kala väsitades või välja võttes peaaegu püsti, nii et kogu koormus jääb õhukesele tipule. Tavaliselt murdub ritv siis 30–50 cm tipust allpool. Teised levinud põhjused:

• tross või lant keritakse päris tipurõngani ja kala tõstetakse siis välja
• kala välja võttes hoitakse ritva käepidemest kõrgemalt, mis lühendab ridva töötavat osa
• ridvaga sikutatakse takerdunud lanti lahti (suuna ritv takistuse poole ja tõmba hoopis nöörist)
• varasem löögikahjustus kivide, paadiserva, autoukse või ridvakotis oleva raske eseme tõttu
• ridva klassist palju tugevam nöör koos kinni keeratud siduriga

Hoia kala väsitades ritva vee suhtes 45–60 kraadi all ja jäta kahvamise ajal meeter või kaks nööri välja.